Missiooniga Indiasse - kõne Kadriorust, jäljed viivad Kihnu

Missiooniga Indiasse - kōne Kadriorust - jäljed viivad Kihnu

Ühel kenal sügispäeval sain kõne Kadrioru lossist ja see tuli ikka tänu sallidele. Ma olen seda kindlasti juba palju kordi maninud, aga kõige toredam on sallidega tegelemise juures see, et sallid on mind kokku viinud nii paljude säravate, andekate, toredate, ilusate ja huvitavate inimestega ja ma olen meeletult tänulik selle üle.  Ka see kõne tuli tõenäoliselt sel põhjusel,  et sallid olid lossis juba käinud ja mina kui kirglik India avastaja seal teada. 

 Aga esimese hooga ei saanud ma kohe mitte millestki aru. See kōlas umbes nii : "Tere, helistan Kadriorust, kas mäletate? " muidugi mäletasin seda kena noort daami ja edasi  läks jutt sellele, et presidendiproua oli koos saatjaskonnaga käinud Kihnu saarel ja Kihnu naistel on mure. Tavaliselt on minuga nii, et a) kipun vastama küsimusele enne kui see on esitatud ( mul on alatasa tunne, et ma tean, mida teine inimene soovib teada:)) vōi b) poole küsimuse pealt, aga seekord ei ühendanud kohe mitte midagi ära, et mismoodi saaksin mina Kihnu naisi aidata. Tekkis juba tunne, et taiplikkus on mind maha jätnud. Meie kōne alguses rääkis noor daam ja mina suutsin ainult ja-aah nii 5-6 korda öelda, taipamata endiselt mitte midagi. Kihnu naiste mure on nimelt selles, et peale Kreenholmi Manufaktuuri sulgemist on neil äärmiselt keeruline leida puuvillast riiet . Ja puuvillast kangast vajavad oma imetoredate pōllede ja pearätikute tarbeks.
Manufaktuuri sulgemise on kurvastanud  peale Kihnu naiste veel suur hulk inimesi,
kesmingilgi moel tekstiilidega kokku puutuvad. Aga kuidas see kōik minuga seotud on ei
osanud alguses aimata, sest mul ei ühendanud kuidagi ära, et mil moel vōiksid olla
seotud India, Kinhnu naiste pōlled ja mina. Ühesōnaga oli sōnum lossist see, et ma
vōiksin Indias lahtiste silmadega ringi käia, sest India on imedemaa ja leida päästvad
kangad Kihnu naiste jaoks. 

Väljakutseid olen ma alati armastanud ja kui sellisel moel moel veel ka kedagi aidata saab on see ju imetore. Kadriorust jagati minu telefoninumber Kihnu daamide
esindajale ja asi hakkas edasi arenema. 

Minu jaoks on see muidugi täiesti uus teema, sest seni olen tegelenud siidi, pašmiinakitse- ja lambavillaga ja cotton on täiesti uus väljakutse. Aga tekstiilid on 
mind köitnud juba ammu,  juba enne seda aega  kui sallid mind ära vōlusid tōin reisidelt 
kaasa midagi, mida hiljem käega katsuda sai ( linikud, sallid jm) ja reisielamused 
elustusid. 
Ja just hetkel,  seda lugu kirjutades (istun bungalo terassil Varkalas ja 
vaatan merele ) leidsin märgi.