Nii ma siis Kovalami naasesin, vastuvōtt oli siiralt südamilik ja armas, aga sellest ma kirjutan veel eraldi. Imearmas Ilona laenas mulle jalutamiseks dušši all käimise kingad ja seeliku, Adil omakorda kinkis saronigi( siidist:)) ja valge puuvillase tikandiga kaftani ( tuunika meie mōistes) ja riides ma olingi.
Väsinud küll, aga ōnnelik nagu üks klassikaline algklassi kirjand peaks lōppema. Ja kaelas on mul muide seitsmrealine safiirist pärlikee, ja kui ilusasti see päriselus helkis, ma vōiks öelda, et praktiliselt vastupandamatult. See selgub siis reisi lōpul kas ma suudan selle vastupanu vōita vōi ei.
Ōhtu lōpuks tuli ka kōne lennujaamast heade uudistega, Samsonite oli saabunud. Hommikul kell 9.30 alustasime teekonda lennujaama. Sellesama taksojuhiga, kes eelneval pildil oli.
Otseloomulikult alustavad nad kâtteōpitud vestlust - workig ( yes) , married ( yes), working in goverment ( no, in business) ooo you richie, husband working in goverment ( no, in business) ooo very richie:)
Siin on alati mōistlik edasiste segaduste vältimiseks öelda, et married ja kuna mul on sellel alal ka pikaajaline kogemus, siis usun, et ka kontrollküsimustega ei oleks ma lōksu langenud:) aga kōige suurem segadus tekkis taksojuhil minu lastega. Ta lähenes vaikselt, et ega mul ju lapsi veel ei ole, aga ma ütlesin et ikka on, small ( no, big) 20 and 24, both boys, siis hakkas tulema no, no you are small girl ( ma ise seda enda 177 cm pikkuse juures muidugi ei arvaks) ühesōnaga jäi tema lõpuni kindlaks, et ma talle luiskan. Vahepeal kui olime juba muud juttu ajanud, viskas hoo pealt, mis Su poja nimi on? Ja nii me siis seltskondlikku vestlust arendades lennujaama jōudsime, taksojuht ise oli lahutatud - arranged marriage- problems, big problems and now only, working, eating, sleeping
See oli tōeline vaev,saada kâtte oma kohver. See vârav. kuhu mind eelmine päev oli soovitatud minna, saatis mind lennujaama manageri jutule ja duššikingadega joosta lennujaama ühest otsast teise ja samal ajal kandes sarongi, mis tahtis kogu aeg oma elu elada ei olnud ûldse kerge. Manager kirjutas mingi jutu käsikirjas paberi tagaküljele ja pani peale templi, eelmisel päeval olid mingid teised vennad sinna oma templiga kirjandi kirjutanud. Tempel on siin igal juhul tegija . Siis järgmisest uksest sisse, veel kōnetada paari inimest, kes ikka jälle edasi ja edasi mind juhatasid.
Siis oli üks lōbus seik, üks väga paks pintsakuga mees palus mul liftiga esimesele korrusele sōita, ootan lifti, vajutan nr. 1 ja jälle üks väga paks mees seekord ilma pintsakuta seisab, küsin siin jälle, et kuhu ma minema pean ja siis see mees ütles, et mina saatsingi teid esimesele korrusele, ups...niipalju siis tähelepanelikkusest. Siis see tubli tugev mees viis mind ise kohale, ühe kena noore ametniku juurde, kes asus täitma jãrgmiseid pabereid käsikirjas ja ei rohkem ega vähem kui 25 minutit võttis see protseduur aega. Ma sain aga seni ümbrust jälgida, näiteks olid kapiustel 6 kohalised numbrid ja mõned tähed olid ka ees ning need olid täiesti suvalises kombinatsioonis minu silmale ( ehkki ma enda teadmist mööda numbrite süstematiseerimises olen päris kōva käsi), aga ju see siis mingi iidse veedade saladuse järgi oli seatud.
Ahjaa sain selle moraalse kannatuse eest ka 4200 Rps ( nii 50 eurot) ja kui me siis ametnikupoisiga veel tolliametnikku ootasime nii 20 minutit, siis saabus tähetund ( ma olin seal selleks ajaks viibinud juba 2h) ja kohtusin oma kalli kohvriga. Enne pidin veel muidugi selgitusi andma, et mis seal siis sees on, et joogamatt, ja riided jne, siis kui olin enda teadmist mööda juba kōik juba ära öelnud, ütles terane tädi, ahaa , aga kosmeetika? Igatahes kui kohver käes oli, siisbhakkas tore ametnikupoiss mulle rääkima, et äkki ma peaksin soovima talle helistada, no näiteks ta vōiks mul pingi lennukis ära vahetada ja juba kribaski kirjutada oma numbrit, aga andsin talle veidi meelehead minu supportimise eest ruupiate näol ja ei hakanud seda pinki vahetama:) ning numbrit võtma. Igatahes oli see temast imearmas, sest selles ametnike ja korruste vahel jooksmisest võib isegi peapeal seisval joogil hakata pea ringi käima. See pildike on Rishikesis, püha Gangese ääres.
No comments:
Post a Comment