Kohvrid ja pakid vol.2

Blogi ootab juba terve 24h powtitamist, aga väike võitlus tehnikaga on võtnud aega.

Üks uus kogemus järgneb teisele :) kiites uut ja helesinist kohvrikest, läks kaduma minu tubli ja praktiline Samsonite. Paar tundi pingsat ootust lindi ääres. See on ikka uskumatu kui paljude pakkidega hindud reisivad. Ja lennuk saabus Dubaist, sa püha müristus, minu kõrval seisev meesterahvas kollektsioneetis üksteist erinevat pakikest. Ja mida kõike seal oli, üks veidramaid asju minu silmale oli inimesesuuruses karbis kokkupandav plastmassist jōulupuu. Iseenesest oleme siin džunglilaadsel rohealal ja puid on alates kummi-ja lehtpuudest kuni palmide ja okaspuudeni vâlja, aga ju siis tōelisest ōnnest puudus vaid see tore plastikpuu. 

Muidugi oli karpide kastide hulgas tohutult tehnikat ja siinse piirkonna hindudel on kombeks Dubais tööl käia ja nii nad siis peredele head ja paremalt sealt toomas käivad. See pakitrall hakkas pihta juba Dubais Trivandrumi lendu oodates. Imearmas Emirates neiukene käis ringi hindude seas, kes igaüks oma pakipesade otsas istusid. Ja see oli selline tore korduv dialoog: "kas need on kōik teie pakid? Hindukene vastu, et Jaa minu.  Igaühel tohib üks pakk olla ja nii nad siis preili juhendamisel püüdsid mitmest ühte teha, alati see ei ōnnestunud. Dubai- Trivandrum otsa lendasin economy klassis. See nii vinge ei olnud, tavalisest lennukist erines see sel määral, et võis endale ohjeldamatult joogipoolist tellida, mida mōningased hindud ka agaralt kasutasid. Minu lähinaabrite eelistus oli Ballantine viski,  veider oli aga see, et nende viskisōprade näoilme ei muutunud ka peale kolmandat klaasi. Surmtōsine ta oli ja selliseks ka jäi. 

Kokkuvōtvalt sain siis ligi poolteist tundi jooksvat linti jälgida, positsioon lindile lähemale saada kogu aeg paranes, aga mida ei tulnud oli kohver. Kui ma siis ainsana olin sinna jäänud ligines kena neiu ja küsis kas mina olen missis Raag, selgus, et nemad teadsid juba alguses, et minu kohver selle lennuga ei reisi. Siis tuli tohutu hulk pabereid täita, enamuse täitsid küll hindud ōnneks ise, et mis kohvri sees ja kōik eelnevad lennud ette näidata jne. - see vōttis nii pool tunnikest aega. Siis kohtumine maailma mitte kōige ōnnelikuma taksojuhiga, kes mind 34 kraadises kuumuses söakalt kaks tundi oli oodanud valge A4 minu nimega peos.  Selline on tüüpiline takso-autojuht siinkandis. Sellises kuumuses on see väga praktiline riietus, igati mugav tuulutada.