Kõik sai alguse sellest kui me Ilonaga kohalikes kitsastes käikudes ringi jalutasime, siis läks silm äkki ühele mustvalgele kuulutusele, mis oli posti külge kleebitud ja seal lubati, et 22.12 .13 saab Lonely Planetis näha rahvuslikku tantsu ja buffee õhtusõõgi tohutu hulga roogadega üheksa euro eest saab ka ( see on siin täitsa kallis, sest meie jõulubuffee 22 eri roaga oli 3.60 eur).India rahvuslik tants on väga ilus, milline pilkudemäng, liigituste harmoonia ja graatsia, see on midagi sellist, mis jääb meelde ja lisaks veel kõik need ehted, kostüümid, ohh... Ühesõnaga otsustasime minna, vahepeal oli meie rahvuskoondis täiendust saanud, Raili oli Kovalami jõudnud ja liitus meie plaaniga.
Põhjus, miks ma rahvuskoondist mainisin on see, et meie Ashtanga jooga Kovalami retriidil on selline traditsioon, et iga maa või rahvusgrupp peab jõulu lõunal isetegevusliku kavaga üles astuma. Viis aastat tagasi kui olime Kovalamis seni kõigi aegade suurima Eesti grupiga, meid oli siin koguni kaksteist, üks joogi ja üksteist joginit, siis suutsime publikut rabada. Ostsime kohalikest marketitest endale kõik ühesugused kleidid - värvid küll siiski erinevad, kleidikesed olid pigem pikad ja väga sensuaalse lõikega. Ja meie joginid olid kôik ilusad ning pikad ja mööda vaadata ei olnud võimalik. Seda ei mäleta ma täna enam isegi, mis laulu me tookord laulsime, aga sellest etteastest kuidas ilusad eesti naised lavale tulid räägitakse siiani. Meenutuseks pildike aastast 2009
Põhjus, miks ma rahvuskoondist mainisin on see, et meie Ashtanga jooga Kovalami retriidil on selline traditsioon, et iga maa või rahvusgrupp peab jõulu lõunal isetegevusliku kavaga üles astuma. Viis aastat tagasi kui olime Kovalamis seni kõigi aegade suurima Eesti grupiga, meid oli siin koguni kaksteist, üks joogi ja üksteist joginit, siis suutsime publikut rabada. Ostsime kohalikest marketitest endale kõik ühesugused kleidid - värvid küll siiski erinevad, kleidikesed olid pigem pikad ja väga sensuaalse lõikega. Ja meie joginid olid kôik ilusad ning pikad ja mööda vaadata ei olnud võimalik. Seda ei mäleta ma täna enam isegi, mis laulu me tookord laulsime, aga sellest etteastest kuidas ilusad eesti naised lavale tulid räägitakse siiani. Meenutuseks pildike aastast 2009
Venelased võtavad etteastet tavaliselt väga tõsiselt, näiteks kuldkalakese muinasjutu ekraniseering koos kostüümidega, viisteist tegelast korraga laval ja kellele rolli ei jätku, teevad merelaineid. Ja mis Sa kuldkalalt ikka muud oskad soovida kui uut asanat. Ja itaallastel on üks kõrge büstiga daam, kes liigub shalas aeg ajalt ka valgete nahksussidega ja võib vahel patsist tõmmata kui treeningul pea vales asendis on. Ja see on väga naljakas kuidas ta jätkuva järjekindlusega üritab mitte kõige distsiplineeritumaid itaallasi panna saksa korra järgi ühte sammu panna astuma. Kommentaarid söögilauast, et oou no, why she came, again it starts:)
Inglased laulavad tavaliselt Aisakella laulu ja saal laulab äratundmisrõõmus kaasa. Rootslane Olaf on omamoodi nähtus, valdavalt on ta ainus rootslane, aga isegi kui seal on veel mõni rootslane on programm sama. Eile üritas venetsueela joogi oma hungarlannast pruudile Olafit kirjeldada, et tead küll ju , joone järgi aetud rõngashabe ja shakeing kui treenib ja pruut teadis kohe. Seda saime juba
viis aastat tagasi teada, et Olaf elab cash-flow-st, reisib mööda laia ilma ringi ja on erinevate
õpetajate käest väga palju harjutusi saanud ja hoolimata värinast on väga tubli rootslane ja 60 tuuris ja iga jõulupidu peab kõne ja laulab põdrapoisi laulu.
Tagasi siis 22-12, läksime Lonely Planetisse rahvuslikku tantsu nautima ja see tõesti oli imeline. Tantsud olid jumalatele pühendatud ja millise hingestatusega need kaks naist seda tegid.
Aga see ei olnud veel kõik, äkki hakkas tümpsuma Bollywoodi diskomuusika ja lavale hüppas kamp noori mehi ja enam ei olnud naeru võimalik tagasi hoida. Power oli muidugi suur, full power ja need kostüümid, jalanõud ja üldmulje. Pilt räägib muidugi rohkem kui sõnadega suudan edasi anda. Esiplaanil vana rebane ise, teatud liiki energiast ja teadmisest kui äge ta on pakatav. Igatahes kui praegu meenutan läheb suu kõrvade juurde, kava oligi siis kombineeritud jumalate austamise ja Bollywoodi kummardamisega vaheldumisi.
Isegi söömine ununes, lihtsalt vaatad ja naerad. Siis rääkisime, et mida siis ikka meie jõulupeol teeme, sest meie jõulupidu toimub täpselt samas kohas ja samal laval. Siis tuli Ilonal idee ja hea idee
on masterplaani alus, et tehke ka üks äge tants, kutsuge poisid ka jne. Meie lauas oli ka imearmas
sloveenia tüdruk Eva, kes on tõlk ja suhtleb vabalt paljudes keeltes, Evast tegime siis messingeri ja
saatsime poisteparve uurima, et kas ja kuidas oleks võimalik. Ja peale mõningast seletamist tulu pEva õnneliku näoga tagasi. Selgus, et hindude koregraaf kui peenelt nimetada 27 aastane Mani oli nõus meid õpetama ja leppisime kokku kohtumise järgmiseks hommikuks Californiasse. Mõtlesime, et kaasame nn Uue Euroopa, ehk siis Ida-Euroopa bloki, poolatar oli veel üksi, kaks hungari tüdrukut ja siis meie Railiga kaks eestlannat.
Esimesse proovi tulid kõik:) läksime meie jooga shalasse koos loomingulise kollektiivi ja hindyst õpetajaga. Väikesed segadused muusika ja arvutitega, aga laul Lungi Dance sai valitud ja hakkasime esimesi samme tegema. Raili jaoks, kes on suure osa oma elustbtantsinud ei olnud see muidugi mingi probleem. Minu viimane rühmatantsu moodi liikumine jäi Lehmja algkooli kolmandasse klassi, kus valgete lipukestega liikuma pidime ja aeroobikas käimisest on ka juba jupp aega möödas, ilma etteantud jooniseta mulle tantsida meeldib. Teised tüdrukud liikusid ka hästi,aga juba esimestest sammudest saime aru, et meie staar on Raili.b
Inglased laulavad tavaliselt Aisakella laulu ja saal laulab äratundmisrõõmus kaasa. Rootslane Olaf on omamoodi nähtus, valdavalt on ta ainus rootslane, aga isegi kui seal on veel mõni rootslane on programm sama. Eile üritas venetsueela joogi oma hungarlannast pruudile Olafit kirjeldada, et tead küll ju , joone järgi aetud rõngashabe ja shakeing kui treenib ja pruut teadis kohe. Seda saime juba
viis aastat tagasi teada, et Olaf elab cash-flow-st, reisib mööda laia ilma ringi ja on erinevate
õpetajate käest väga palju harjutusi saanud ja hoolimata värinast on väga tubli rootslane ja 60 tuuris ja iga jõulupidu peab kõne ja laulab põdrapoisi laulu.
Tagasi siis 22-12, läksime Lonely Planetisse rahvuslikku tantsu nautima ja see tõesti oli imeline. Tantsud olid jumalatele pühendatud ja millise hingestatusega need kaks naist seda tegid.
on masterplaani alus, et tehke ka üks äge tants, kutsuge poisid ka jne. Meie lauas oli ka imearmas
sloveenia tüdruk Eva, kes on tõlk ja suhtleb vabalt paljudes keeltes, Evast tegime siis messingeri ja
saatsime poisteparve uurima, et kas ja kuidas oleks võimalik. Ja peale mõningast seletamist tulu pEva õnneliku näoga tagasi. Selgus, et hindude koregraaf kui peenelt nimetada 27 aastane Mani oli nõus meid õpetama ja leppisime kokku kohtumise järgmiseks hommikuks Californiasse. Mõtlesime, et kaasame nn Uue Euroopa, ehk siis Ida-Euroopa bloki, poolatar oli veel üksi, kaks hungari tüdrukut ja siis meie Railiga kaks eestlannat.
Esimesse proovi tulid kõik:) läksime meie jooga shalasse koos loomingulise kollektiivi ja hindyst õpetajaga. Väikesed segadused muusika ja arvutitega, aga laul Lungi Dance sai valitud ja hakkasime esimesi samme tegema. Raili jaoks, kes on suure osa oma elustbtantsinud ei olnud see muidugi mingi probleem. Minu viimane rühmatantsu moodi liikumine jäi Lehmja algkooli kolmandasse klassi, kus valgete lipukestega liikuma pidime ja aeroobikas käimisest on ka juba jupp aega möödas, ilma etteantud jooniseta mulle tantsida meeldib. Teised tüdrukud liikusid ka hästi,aga juba esimestest sammudest saime aru, et meie staar on Raili.b
No comments:
Post a Comment