Võimalus Louise Ellise retriidis osaleda on Rishikesis Indias poole aasta jooksul, eelmisel aastal oli päris hinnaline nädal võimalik veeta Itaalia kontsaosas, aga kõik see päris hästi ei sobinud. Sellel kevadel saime Olgalt uue info, et Louise tuleb Helsingisse Moola Templisse! Vägev - nädal Helsingis maksab 400 eurot koos ööbimisega , pluss veel 3 korda päevas taimetoitu. Selle info baasilt läksid kirjad teele ja jäime kutset ootama. Omas ettekujutuses olime minemas muidugi templisse, ehkki ma aimasin, et võibolla tõesti selliseid noori mungahakatisi ei pruugi seal sisehoovis väärikalt jalutada:)
Sisehoovi kujutasin millegipärast ikkagi ette, väikese tiigikesega ja võtsime selle tarbeks isegi eraldi riided kaasa, millega hommikul läbi hoovi trenni jalutada. Selliste prouade olemaolu kohta ma enam päris kindel ei olnud, aga mine sa tea ka.
Aga nüüd tagasi reaalsusesse. Tempel pidi asuma Tehdaankatuulla ja sinna uksele me siis koputasimegi.
Selgus, et moodsasse templisse pääsemiseks pole vaja uurida aastakümnete kaupa Veedade iidseid saladusi, piisab kui Sa tead uksekoodi:) Kuigi Moola Tempel väljastpoolt ei sarnanenud meie ettekujutusele templist, siis oma sisemuselt ja sisult on ta palju, palju enam kui oskasime loota. Lustakate sisekujunduselementidena on meie toakese ühes nurgas Atomicu slaalomsuusad ja Rita peatsis surfilaud, mis tõsi on küll yin ja yang elemendiga vääristatud. Samas on ka India ja muid idapäraseid detaile küllaldaselt, et vastavasisulist meeleolu tekitada.
Maistest asjadest veel niipalju, et me elame neljakesi toas - peale meie veel üks hiiglama lõbus ja prullakas saksa proua ( joogas algaja ja täis suurt tahtmist ning entusiasmi oma senist elu muuta ) ja üks imekena soome tüdruk. Saksa prouaga on üksjagu nalja ka saanud, me magame nimelt välivoodites ja juba esimesel öösel käis hele pauk ning siis järgnes nutu ja naeru segune häälitsus. Selgus, et see väike ablas välivoodi oli otsustanud vahva ja prullaka saksa proua ära süüa, ööpimeduses me seda täpselt ei näinud, aga see üleannetu voodi ei jätnud oma jonni ja proovis seda ka päise päeva ajal. Kujutage ette hamburgerit ja pihvikest selle vahel - täpselt nii see välja paistiski. Voodikene oli võtnud endale saiakse rolli ja tädikesele jäi siis kotletti osa. Ja nii ta vaeseke seal help ! help ! hüüdiski:) valus see vähemalt ei olnud, aga selle eest väga naljakas. Aitasin ta kenasti välja. See meie suur tervislikkus viis teda veidi üle viimase piiri ja ta käis endale kohalikus marketis cow milki ostmas, ta jagas seda saladust meiega ka. Siin on ju kombeks kas soja või riisipiima kasutada. Nüüd veidi sellest imelisest templist, mis asub meie arvates Helsingi kõige kaunimas piirkonnas. Tänav täis imekauneid juugendstiilis maju, meri õige lähedal, imetabane Kaivopuisto park veel lähemal, lihtsalt super. Üks vahva perekond on selle erilise paiga (mis on mōeldud nii jooga, pilatese, meditatsiooni ja teiste tegevuste jaoks, mis aitavad sul iseendaga sõbruneda ) teinud enda kodust. Algselt oli seal nii nende pere elamine kui ka joogatunnid, kuid tänaseks on see kõik vaid jooga ja muude tegevuste päralt. Endisest suurest söögitoast on saanud üks joogasaal, toad massaazide ja muude tervistavate protseduuride jaoks, kena kuldse Buddhaga joogasaal, kuhu mahub harjutama 14 inimest ja muidugi ei puudu ühest korralikust soome kodust ka saun. Õhkkond, mis Moolas valitseb, on hästi mõnusalt kodune, Reetta peres kasvab 4 last ja peatselt tulevad juurde kaksikud beebid:):) Kogu pere on seal toredasti ametis, täna õpetas pereisa meile näiteks toortoitu tegema. Kapsalehel tortillad superkastmetega maitsesid ülihästi ja kook datli- ja pähklipõhjal maasika-indiapähkli kattega oli lihtsalt super, kogu kokkamine käis suure naeru saatel.
Nüüd kiirustame oma igapäevasele 2 tundi kestvale yin jooga sessioonile. Kohati on see väga piinarikas:) , aga selle eest hiiglama kasulik. Oled igas asendis (ebamugavas või äärmiselt ebamugavas) järjest 7 minutit , seda kergendab vaid asjaolu, et Louise oma meeldiva ja sugestiivse häälega tarkusi jagab. - Posted using BlogPress from my iPad
No comments:
Post a Comment