101 Saabujat

Eile hommikul aknast välja vaadates suutis silm eristada vaid neid värve, millega vanades ajalooraamatutes pärisorjuseaega armastatakse näidata, et ühesõnaga ei ole pilt isegi mitte must-valge vaid toonideks on värvitu, hall ja must oma erinevates variatsioonides. Tuul oli ka päris ebameeldiv, tulid meelde India doktori õpetussõnad: " no ventilator, no cold water". Päris väljakutsuv ülesanne siin meie laiuskraadil. Aga õnneks oli hommikusöök värviline ja hommik paistis olema päästetud ning ootamas olid veel 101 värvilist saabujat ja pean ette hoiatama, et tegu ei ole Dalmaatsia koertega. Kuigi minu viimase aja kiindumusest Alice raamatusse võiks juba ka kahtlustada, et järjekordne lasteraamat on poodiumile tõstetud.


Samas saab Alice raamatust saab väga häid näpunäiteid toimetulemiseks, nagu näiteks kasvõi alljärgnev Kuninganna nõuanne Alice'le - selleks, et oma kohal püsida, pead sa jooksma kõigest väest. Ent kui sa tahad mõnda t e i s e kohta jõuda, siis pead jooksma veel kaks korda kiiremini. Väga ilusasti öeldud. 101 salli on siis nüüd kohal ja nii õigel ajal. Minu mõte neid kevadises ärkamises pildistada lükkub nüüd olude sunnil ettemääramata ajaks edasi. Eelmisel nädalal võideldes vägeva tuulega siiski mõned ülesvõtted sain õuetingimustes tehtud. Jägala waterfall oli vägev. Sellel pildil on jõgi küll vaba, aga lustijaid oli seal päris palju, kes loodusjõududega võitlesid, tundus lausa nagu Liivalaia tänaval tipptunnil. Küll grupiviisiliselt kummipaatides ja karuhääli tehes ning vapramad võitlejad üksi kajakkidega jõulisi liigutusi tehes. Meil õnnestus ka ühte eskimopööret näha, mis arvestades ilmaolusid ei olnud see kindlasti planeeritud ettevõtmine. Kindlasti vajaks ka see vapper jõerändur peale eskimoks olemist sellist toredat ja sooja loodusvärvides villast salli.


Eestimaal ikka leidub väga vapraid daame, pooled sellest loodusjõududega rindapistjatest olid muide naisterahvad. Olen minagi ju elus sporti teinud, aga see tundus küll veidi ülejõu käiv:) lisaks lainetele ja tugevale voolulule, tuli peale eelmainitud katsumusi ISE paat veest välja võtta, kaenlasse võtta ja marssida nii umbes 50 meetrit ning siis taas lainetesse heituda. See punane täpike pildi paremal küljel ongi ühe daami plastikust kübar.Loodan, et see siidirätik läheb siis kasutusse õhtusel ajal. Reversible silk, väga elegantne ja materjaliks 100% siidi ja mis veel, et kaks värvi ühes sallis. Seni kuni minu kirjelduskunst veel väga hästi arenenud pole võtan ikka pildid appi. Arenguruumi on tohutult. Hetkel olen raamatupoe kohvikus, kus just äsja endale Bulgakovi "Meister ja Margarita" soetasin. Kaanepildilt vaatas muide vastu väga Irvikkassi moodi kass, milline tore taaskohtumine.


Raamat avanes lihtsalt 12. peatüki kohalt ja see algas nii - Väike pirnikujulise vaarikpunase ninaga mees, kollane auklik kõvakübar peas, ruudulised püksid ja lakk-kingad jalas, sõitis varieteeteatri lavale tavalisel jalgrattal. Siia näiteks pole mingit fotot vaja, aga mina jätkan sallide puhul siiski fotodega. Seekordne saadetis on üks inspireerivamaid, mis Indiast minuni on saabunud. Eriti vaimustavad olid linased prinditud piltidega sallid. Meeles hakkasid kohe igasugused muinaslood jooksma. Selle salli puhul tuli silme ette muinasjutt tulipunasest lillekesest. Filigraanselt väljajoonistatud punane ja salduslik lill ning salli ülaosas metsavärvides mets. Ja väga tüüpiline India neerukujutis on saanud sellise elegantse sabakese nagu Merineitsil.


On salle, millede puhul tundub, et nad on saanud ajendi lausa kosmilistelt jõududelt. Maised värvid salli alaosas teevad läbi transformatsiooni ja taevalik sinine ja lilla saavad võimu. Nende puhul puudub igasugune korrapära ja päris pikalt püüdsin sõnumit tabada. Ja samas tekitab see korrapäratus väga inspireeritud olemise.


Samast seeriast ka tõeline kevadekuulutaja


Loomulikult ei saa jätta mainimata, et seekordsed käsitsikootud pashmiinakitsevillast sallikesed on väga eriliste värvidega. Selliseid toone ei ole minu silmad veel silmanud. Salli põhivärv on nii sinine nagu ainult unistused võivad olla ja mustriosas on lavenlillal taustal sirelilillad neerud mererohelises raamis.


Net disain:) beezi erinevad variatsioonid just sellistes toonides nagu kitsekese seljas on ja õrn muster kumab läbi. Ja ikka käsikangastelgedel valmistatud.


Mis siis veel:) kas tõesti Burberry? Sugugi mitte, tegemist on Berberryga, aga väga sümpaatne paistab , ikkagi 30 % siidi ja 70% pashmiinat.


Sellest sarjast veel veidi näiteid - triipu, ruutu ja sekka vööti ka.


Laias värviskaalas basket pashmiinad, mis on väga ergastavad oma läbikumavuses.


Linane pitsiga, inglikesele õlele





Ja liblikad, kelle saabumist juba väga ootan on õnneks vähemalt siidisallidel materialiseerunud ja väga erinevates toonides ka.


Meie kliimat arvestades on päris asjakohane liblikal ka pashmiinal veidike puhata.


Liblikaootuses, kevadelootuses - Posted using BlogPress from my iPad