See on müstiline , et kuidas ja mil moel hindud inspiratsiooni ammutavad, aga imeliselt loomingulised on nad küll. See on ka üks põhjuseid, miks minu huvi sallide vastu veel kustunud ei ole. See valikute ja mudelite paljusus on lihtsalt hämmastav. Esimese suure imestuse elasin üle, kui Adil mulle oma värvikaardi kaasa andis. Seal oli nimelt 500 värvi, mida on tunduvalt rohkem kui autokaubanduses tavaks kasutada on ja tekitas esmapilgul väikese lisahingetõmbe vajaduse. Lisaks veel värviprotsessi kirjeldus sellest kuidas Adili vend hommikul alustab helekollasest värviga ning kuidas siis vastavalt vajadusele lisatakse värve, et saada soovitud toon. See pidi olema müstika Adilile endale ka:). Suvel käisin heinamaal koos värvikaardiga rukkilille tooni tuvastamas ja ega see ei olnudki nii lihtne, sest ega need rukkililledki nii päris ühte rukkilillevärvi ei olnud - igaüks ikka mingi nüansi ja varjundiga.
Igatahes minnakse uude aastasse täiesti uute mudelite ja materjalidega, mis kohati täitsa heas mõttes ahheatama ja ohhetama panevad.
Suutsin osa nendest imedest ka üles salvestada. Suutsin on just õige sõna, sest Indias olles lülitub kogu tegemine sootuks teisele reziimile. Esmalt eemaldan käelt kella ja tagasi pannakse see sõbrake raske ohkega alles siis kui on vaja hakata lennuki peale minema, et Euroopasse naasta. Mulle on see kohe vägagi sobiv, sest minu ja kella koostöö ei ole just tugevamate killast. Seetõttu sobib see India ilma kellata reziim mulle väga hästi ja igale poole kuhu lõpuks oma kulgemise käigus jõuan on kõigil hea meel. Nad isegi soodustavad seda oma ütlustega, et " take Your time Mam" ja lisaks need toredad väljendid " maybe later, maybe tomorrow" annavad Madami lihtkulgemisele ainult hoogu juurde. Lisaks on muidugi ka kena kuumus 30 pügalat ja rohkem see, mis juba iseenesest liiga suurt planeerimist ei soosi. Ja mul on tunne, et see keskkond on sellest mõnusast kulgemisest nii läbi imbunud, et vanad tormamise mustrid lihtsalt ununevad ja ei toimi. Üks tore tähelepanek oli, et kuigi Kovalamis praktiliselt ei ole kohta kuhu Sa 7-8 minutiga jala ei jõua, siis plaanisin minna rätsepa juurde ning aega oli mul terve tund, siis nentisin rahulikult, et praegu küll ei jõua. Kodus oleks selle ajaga võtnud plaani sõita linna teise otsa ning teha veel seda ja toda, aga Indias kõlgutad rahulikult terassi peal jalga, pistad paar mandariini põske ning nendid mõnus naeratus näol, et lihtsalt ei jõua. Aga siin on siiski mõned ülesvõtted ka :) need on tehtud peaasjalikult meie hotelli ees asuval rohealal.
Selline kena bambuse-ja kookosesalu ja sallikene linase- pitsikombinatsiooniga
Sama sall veidi lähemas plaanis koos väga sensuaalse punase lillega tiigi taustal.
Bambused osutusid väga mõnusateks riputusvahenditeks ja samas näisid väga hästi salli kuvandiga sobivat, pilt otse loodusest.
Hoogsal sammul otse kaamerasse käsitsi maalitud lillekestega
Veidi sinist tooni ka..äkki isegi rukkilille kanti
Midagi täiesti uut, linane ruuduline koos tikandiga
Tuntud tikandid headuses ja harmoonias
Kõnelused kookosega. Need kukkusid seal ikka päris kontrollimatult puu otsast alla:) sellise mõnusa mütsatusega ja kergendustunne valdas ka alati, et enda pea või varbakene pihta ei saanud.
Lillades toonides sall ja smart dressist rääkimata, ülesvõte tehtud rätsepatöökoja ees.
Lõbusad ringid
Midagi lihtsalt imeroosat
Koduselt villases võtmes
Midagi ka meeste kaela soojendama loodud
using BlogPress from my iPad
No comments:
Post a Comment