Kultuuriline teenindamine ehk rätsepa külastus

Viivitasin rätsepa loo üllitamisega seepärast nii kaua, et kirjutada see siis valmis kui see saaga on läbi. Aga nüüd on lugu niikaugel, et meil hakkas Kadiga Lulust , kes on selle toreda töökoja omanik kahju ja selleks, et meestel oleks tööd tellisime veel mõned toredad asjad ja lugu veel läbi ei ole.
Rätsepatöökoja Cotton House külastused on tõsi lõbusad. Panen siia pildi ka, et oleks lihtsam leida kui sinnakanti satute:)





See kõik on nagu hea komöödiateater, aga multifilmi tegelastega. Lulu on nagu "Nu pogodi hunt"( see oli selline nõukogudeaegne multikas) kui me esimesel päeval teda kohtasime oli tal päris autentne soni peas ja alt kergelt laienevad püksid. Mul hakkas selle multika tunnusmeloodia kohe kõrvus helisema kui ta seal tuhisema kukkus. Lulul on nimelt sellel tänaval 2 õmbluskioskit ja kui ühes sobivat materjali pole, siis on one minit - ta tormab välja ja hetke pärast on rull kaenla all ja naeratus kõrvuni uksel



Ja õmblejad on nagu usin hiireperekond kes ikka vuristab ja vuristab oma Singeritega. Ja Lulu üks lemmifraase on - it is possible. Nüüdseks oleme segeks saanud, et fine silk on nende jaoks veidi keeruline materjal, eriti kui tegu nende jaoks uue lõikega. See oli aga nii naljakas lugu Kadi kleidiga - plaanis oli kaunis pikk suvine
siidikleit. No ei istunud kohe:) juba esimene päev kui siia jõudsime läks töösse ja ikka
nädalakene ja peale läks sellega aega. Ühesõnaga algselt kleidil lukku ei olnud- pikk suvine siidikleit, seepärast ka tema selgaistutamine oli keeruline.



Hiljem aga ei olnud kohta, kuhu seda lukku poleks proovitud. Tegelikult küll ees ei olnud, aga külgedel ja seljal tehti küll kõik katsed. Lõpuks leiti lahendus vöökesega seljal. Samas teised materjalid ja lõiked, eriti smart dress läksid väga libedalt. Kuldne Kadi kuldses kleidis - kuldsetel Poovari liivadel




Smart dressi lõikega läksimegi hoogu ja palusime neid igaks juhuks veel kolm lisakski teha. Minu, Anneli ja Kadi suuruses.
Meile igatahes tundusid väga smartid.







Ja minu algse idee - kleit ajakirja Mood esikaanelt - teostus läks ka väga libedalt. Printsessi kleit missugune:) õmblemise teenus ise on siin ikka müstilise hinnaga.Helsingis bulevaardi peal 1, 5 lattet.




Esialgse plaani kohaselt tulevad siis ülekursiga tehtud kleidid koos sallidega esitlemisele. Smart dressid on meil raw silk materjalist. Ja lõpus sai ka Kadi imekleit valmis, kaunis kui ime.



Ja mina sellest niipalju julgust, et riskisin oma Trivandrumi suurimast kaubamajast Partha soetatud fine silgi käiku lasta. See oli ka ülilahe kogemus - koos kohalike prouadega siidiosakonnas, kes oma peasjalikult saride tarbeks materjali otsisid ja siis ka meile märkide keeles, et kas hea või halb märku hakkasid andma.

See retk lõppes nii:) kotid kandmas kaunist siidi


Lisaks lasime ka minu eelmise aasta mudeli järgi kauneid heljuvaid hommikumantleid valmistada. Igatahes on see väga tore kogemus, saab nalja, kauneid kleidikesi ja Lulu õmblejatel on kenasti tööd. Ja kohe tunned kuidas enda loomingulisus käivitub.

- Posted using BlogPress from my iPhone