
Ühesõnaga üks kena õrn daam vajus läbi selle toolikese ja kui tagasiteed alustasime oli pink juba korras:) päris heinakõrtega see ei ole kinni seotud, aga muljetavaldav ämblikuvõrk oli küll kootud müstilise peenikese kilenööriga. Hetkel toimub siin just minu kõrval juba viimane tund aega selle sõime ehitamine kus homme Jeesuslaps sünnib. Ja viis vahvat piparkoogimeest on sellega nii ametis olnud, et see oleks täielik läbikukkumine kui selles sõimes homme kedagi ei sünniks. Kena bambustest ja palmilehtedest pesakene, muru on veel kusagilt sisse toodud,külgedele penoplasti laotatud ( koerte eest kaitseks), värvilised tulukesed vilguvad, õhupallid katusel. Ja just nüüd üks saksa proua palus ühel hindul sinna pühasse pesasse peaaegu sisse ronida, et kodustele kena pilt saata. Siis ilmus äkki järgmine saksa proaua ja proua number üks ronis pesa ette koos hinduga. Number üks sai sellest pesaskäimisest sellise laengu, et kukkus homeeriliselt naerma. My eyes are closed, my eyes are closed. Ja nüüd siis üks inglise härra toimetab pesas, suured inimesed on ikka naljakad:) Aga nüüd kashmiiri rahvakunstnikest. Jutuvestjate ja luuletajate osakaal müüjate hulgas on suur. Isegi Adil murdis täna pead kui talle Varkalas valitsevatest hindadest rääkisin. How they do the calculation? :) ma kahtlustan, et nad ei kalkuleerigi, lihtsalt luuletavad ja see on ka kindlasti oskus. Aga nüüd pilte toredatest asjakestest, mida hing ihaldab. Näiteks see kuub meeldib mulle väga, aga hind ei meeldi sugugi mitte ja Adlili sõnade järgi ongi see pere tuntud selle poolest, et nad hiiglama kallilt müüvad.

Villane must kuub ja siidiga tikitud käsitikand peal. Desigual jääb maha:) Imeilus tikand, milised värvide üleminekud, ohh. Ja siin siis kuueke tagant vaates- ilus kui ime. Aga 3000 rps soovitas Adil hinnast alla saada. Seega seisavad mul läbirääkimised veel ees.

Varkalas ei saanud muidugi üle ega ümber Sheigi kollektsioonist. See oli seesama tubateater kus eelmisel aastal tüdrukutega 3 tunnise etenduse saime. Ja mina hiljem Adililt lisaks veel veidi sugeda, et liiga kallilt ostlesin. Selle teatri kiituseks peab vähemalt seda ütlema, et Adilil hinnangul minu 5-realine akvamariini käevõru oli vähemalt ehtne, ehkki pisut ülehinnatud. Kuna hommikused trennid lähevad varasemaks ( sellel nädalal 06.00 ja 5.45 on viisakas juba saalis olla ning venitada) see on koduse aja järgi suisa 2.30, siis tuleb ka õhtud varem lõpetada. Aga kindlasti veel jätkan blogis kohalikule kaubandusele pilguheitmist. Homme tõotab tulla põnev päev, sest lisaks meie pidulikule buffeele ja pesaehitusele jõulude puhul seisab mul ees käik Adili naisega kohaliku rätsepa juurde, kes välismaa prouadele õmbleb. Sellel aastal jätan need endistest kaluritest õmblejad vahele:) - Posted using BlogPress from my iPad
No comments:
Post a Comment