Saturday, April 18, 2015

Kirsiōites Jaapan



Kevadine kirsiōites Jaapan on lihtsalt fantastiline, see mis tõeliselt rabab on selle ulatus ja see pühadus ning eriline aukartus kogu selle sündmuse ümber. Juba rongijaamades suunavad sildid kirsiaedade juurde ja inimesed liiguvad kolonnidena kōik ühes suunas. Osakas on juba näiteks suurimas kirsiōite nn" leiukohas" üle 5000 kirsipuu, mis mööda jōeäärt looklevad, lugematud söögikohad ja piknikud, mida inimesed suurte gruppide kaupa peavad. Tundub, et paremad kohad vōetakse juba varavalges. Mis veel rabas, oli see kuivōrd rahulikult inimesed kogu selle pühaduse poole teel olles käitusid. Suured rahvamassid liikusid täiesti hääletult, kuidagi oli see sel moel suunatud, et ühel pool sôiduteed mindi ja  teiselt poolt tuldi tagasi. Parkides olid mustkunstnikud, muusikud ja kôik oli ääretult puhas ( noored käisid ringi ja korjasid spets tangidega iga väiksemagi paberitükikese üles.
Ja tohtult on ka kõikvõimalikke käsitöölistenfestivale " Hanuka" aeg puudutab kōiki. 

Vahvaid teekanne ja puidust meisterdatud imevigureid leidub tohutult. Selle vahva onu käest ostsime metalse teepurgi mis sulgub hääletult, see lihtsalt vajub sahinal kinni, seda imet saame teeüritustel näidata. 
Üks huvitav kogemine oli kohe esimesel päeval see, kuidas jaapanlased lastega käituvad - milline rahulikkus ( seniajani ei ole kohanud veel ühtegi inimest, kes lastega kurjustaks). Mis mulle tõeliselt muljet avaldas oli aga see, kuidas rongis sõites ühel paari aastasel poisipônnil hakkas kannatus täielikult katkema ja kehakeele järgi oodanuks sealt korralkku kontserti, lapse ema kummardus käru juurde, kallistas possi ja sosistas talle midagi kōrva ja olukord muutus sekunditega. Pōnn naeratas emale ja jätkati rahulikult sõitu. 
Liigume palju ühistrandpordiga, rongisōit on siin tōeline ajavôit ja kui aru ei saa, kuhu suunduma peab, siis aitavad kas lahked kohalikud vōi ilmub kusagilt nurga tagant välja jaamakorraldaja.
Mida suuremad linnad, seda vähem on kimonodes daame, sellest on tuline kahju, sest nad on lihtsalt nii võrratud.

No comments:

Post a Comment