Õppetunnid Indias

See on veel Indias kirjutatud tekst, aga viimastel päevadel meil maailmaga netiühendust ei olnud. Tänaseks hetkeks olen tagasi jõudnud ja päris korralikult väsinud 27 tundi järjest kestnud reisimisest ja katsun harjuda uuesti hangedega.

Kirjutamine on hästi tore tegevus, aga hetkel mulle tundub ka nii, et minu töö veidi rohkem kui 20 aastat finantssektoris on minusse jälje jätnud ja hing lausa karjub ühe korraliku summary järele. See ei tule küll ühele A4, nagu nöukogu jaoks sobilik oleks, vaid rohkem enda mötete ja emotsioonide korrastamiseks.

Hirmud enne Indiat -
Kuidas reisida üksi ja käsipagasiga Indiasse? Täna vöin selle kohta Kadi Toomi sönadega öelda, et see on lihtne nagu heinategu. Hirm ÜKSI segaski ainult nende loetud tundidega, mis tuli Delhis viibida, aga targa tegutsemisega on vöimalik sellest hoiduda.
Tähelepanu peab pöörama:
1.Kogu taksondusega seotud teemale - uuri välja enne netist palju söidu eest on normaalne hinnatase ja istu ainult ametlikku taksosse - väga otsustavalt teha kannakas kui mingi isejoonistatud koopia sulle taksopähe ette söidab.
2. Hotelliks suurlinnas, vali hotell, mille kohta on ka tagasisidet antud - veetlev nimi hotellil näiteks" Trinity Art" ja kaunid fotod netis ja keskmisest körgem hind ei anna veel piisavat garantiid.

Ja käsipagas pole üldse mingi probleem - eriti löuna Indiasse minekul, kus rätsepad igal sammul ja puuduolevad röivad saad kohe juurde tekitada. Kosmeetikast niipalju, et siin nii palju pönevaid seepe, sampoone, et kaasa pole mötet midagi vötta. Olen siin ühe kohapealt ostetud aloe vera seebiga 2 nädalat hakkama saanud ja kui protseduurides käia, siis on nahk kogu aeg värskelt ölitatud ja kreemi ei küsi.Seega trenniriided, rannariided, paar kleiti ja hambahari:) ja tagasitulles seda rohkem ju kg limiiti on , et siit köiksugu toredusi kaasa vötta.

Teooria : Hirm ja lained ning sarnasused nende käsitlemisel

Öppisin sel aastal juba päris hästi laineraamatut lugema. 4-5 suurt lainet tuleb järjest ja siis on meri jälle rahulik.
Eelmisel aastal lahkusin Kovalamist marraskil pölvedega, doktori antud kreem kaasas. Juhtus nii nagu Lino ütles, laine tuleb pömm, pömm, pömm and you dont know nothing. Ühe joogaöpilasega oli läinud isegi nii önnetult, et ta oli selle tagajärjel halvatuks jäänud. See, kui sa lihtsalt lased lainel hooga selja tagant sisse söita, siis sellest hetkest alates ei kontrolli sa enam mitte midagi. Looduse jöud on ikka meeletu, siin tajud ehedalt kui väike sa oled vörreldes looduse väega. Sama on hirmuga, kui sa teda eitad, ei tunne hirmu - seisad seljaga probleemi poole, ega vaata talle otsa, siis on sama resultaat - pömm, pömm, pömm - hirmust halvatud, kontroll kadunud. Soovitus on , et pööra ennast ümber ja vaata talle otsa, nagu lainele ookeanis.
Suure lainega toimetulemiseks on tegelikult päris mitmeid variante:
1. Sukeldu ja uju laine alt läbi - see nöuab muidugi möningast kogemust ja head ujumisoskust. Kui sa pole endas kindel, siis please dont do.
2. Hüppa öhku ja visku köhuli lainesse, see
igal juhul parem kui seljaga laine poole seismine, minul igatahes köik hüpped önnestusid ja nii suur vool sind kaasa ei vii kui sa vastasjöuga lähened, ma ei tea , aga arvan, et see vöib olla midagi füüsikast. Sellega saavad köik hakkama
3. Edasijöudnutele, tunneta ära laine kaasaviiv pehme osa ja nagu öeldakse, söida laineharjal, mis on kiire ja valutu ning eriti eduka söidu puhul vöid ennast avastada rinnuli rannaribal. Mis teeb muidugi teistele rannalistele nalja ja see ongi naljakas, naersin ikka ise ka tükk aega kui avastad, et oled rinnad liival ja vesi puudub.

Olin iga päev rannas 2 tundi ja tegelesingi enamuse ajast kas nende tehnikate lihvimisega vöi lihtsalt mere ja inimeste jälgimisega. Seda oli nii vahva vaadata, kuidas mängulisus inimestes välja löi ja lapselik rööm valla pääses. See oli ikka vöimas hapnikupomm kogu see sisin,susin ja möll ning uue laine ootus

Ja kui lihtsalt ujuda soovid, siis oota ära kui neli viis suurt lainet on ära käinud ja siis kärmesti rannast kaugemale ning mere pool juba väga rahulik. Mönel päeval oli suisa vöimalik slaalomit ujuda nende kummaliste kahepalgiliste paatide vahel. Ja jälgida kuidas kalurid ka sukeldudes saagile järgi läksid.

Teooria: Kinnijäämine (a' la eelmisel aastal )
Selle kinnijäämise heaks näiteks on selle aastane avastus maailma parimast trennijärsest joogist Coconut drik , cutti ja pitti. Eelmisel aastal ma seda ei joonud, mul oli kuidagi meeles ka , et see ei maitse mulle. Mul oli millegipärast tunne, et sellest läheb köht lahti:) aga pärast seda kui olin seda Kummipuukülas proovinud, sest ei tahtnud lahket pererahvast kurvastada leidsin selle hiiglama hea olevat. Ja veel see, kui meie kookosetädi, kes on Lino poolt sinna organseeritud, küsib cutti, see tähendab siis, et kas ta teeb löike ja pitti - seda vöiks tölkida, et kas sa sisu sööd. Mmm ja see on lihtsalt niii hea. Peale reedest trenni tegin kohe kaks drinki, eesti rahas 5 krooni 1 kookos koos cutti ja pittiga. Tädi on paar punast plastiktooli ka oma vabaöhubaari lohistanud ja seab kenasti moskiitoküünlad ka üles. Reedel pakkuski Roomlane Andzo ( ma selles nime öigsuses väga kindel pole) mulle istet ja ütles, et tema alla 3 dringi ei vöta kunagi. Ja see värske kookose pitti, see on selline veidi vedel veel ( natuke nagu puravik marinaadis, et nagu kergelt libe) ja mulle igatahes väga maitseb. Möni pitti on kövem ka, selline tavalisem, mida naad siin magustoidule riivivad.
Seega tasub ikka kogu aeg avatud meelega ringi käia ja ennast jälgida, et mitte vanasse mustrisse kinni jääda, nii vöid midagi toredat sisse magada.