Tee läks aina imelisemalt roheliseks, veidi oli näha jöge, kusagilt kaugelt ka jugasid.
Juhil olid aknad alla keeratud, sest oli üksjagu palav ka ja äkki hakkas tasahilju töeliselt hörku ning örna, sellist päris rohelist löhna autoaknast sisse tulema.
Keerasin enda akna ka alla ja see oli töeliselt vauuu elamus. Lihtsalt ahmid seda sisse. Töeliselt uus kogemus, John hakkas mind seejärel Miss Smelliks kutsuma. Veidi aja pärast kui jöudsime körgemael mägedesse keeras autojuht veidi teelt körvale ja oli vöimalik autost
välja tulla. See oli midagi väga töelist, mäed ümberringi, ääretu rohelus teepöösaste näol ja see löhn, see löhn - selline örn, puhas, roheline ja veidi juba karge mäestikuöhuga segatud. Seal tekkis tunne, et tass on täis ja ükski emotsioon enam juurde ei mahu - vöimas. Aga mahtus üks veel, teeistandusest tagasi tulles lendas meie körval oru kohal suur kotkas, kelle tiibade läbimööt oli kuskil 2m, see oli täiesti kirjeldamatult vägev.
Pommudi Hill-Station enam midagi olulist juurde ei lisanud. Kaunis vaade, veidi kohalikke jöukaid turiste. Ikka üks proua uhkema sariga kui teine. Kuna ma olen ju siin regulaarne rätsepa külastaja , siis tean kallitest kangastest juba nii möndagi. Rätsep Lulu näitas mulle tükikesi, mis olid impisikesed siilud ning mida ta hoidis praktiliselt rahakoti vahel ning täis hardumust, väriseva käega veidi näitas, küll kuldniidiga, pilutatud jne. Mulle jättis isiklikult köige sügavama mulje päris pärlitega tikitud kangas, Seiklustest rätsepa juures vöiks muidugi omaette raamatu kirjutada.
Üleval oli ka veel väga läikv ja kena Orhidee nimeline restoran, kus löunastasime. Vahepeal kui John ära käis ütlesin ettekandjale, et tehke eraldi arved. Nii nad siis toodigi eraldi, John oli muidugi töeliselt üllatunud asjade sellisest käigust, so funny, so wierd - ma ei hakanud midagi juurde ka seletama:).
Huvitav on siin jälgida, missuguseid valgeid inimesi siin liigub ja kuidas nad kohalikele vöiksid paista. Kas vöi näiteks John, kuigi osa tema jutust mulle arusaamatuks vöis jääda,siis arvan, et olemuslikult pöhilisest sain aru. Seda sorti armsalt naljakas tegelane , kes väikseid rahasid hirmus hoolikalt loeb (ei väikeseid annetusi,ega muid sääraseid asju), aga suured summad vöetakse talt lihtsalt ära , enne kui ta lugema jöuab hakatagi.Rannas puuvilja müüja tegi ta hoobilt 400 Rps. vaesemaks puuviljasalatiga. Selline korralik Eurooplane, kes broneeris hotelli varakult ja maksis nädala eest 18.000 Rps (2500 eek), mis on siinses möistes eest üüratu summa- järgmise hotelli leidis siit ja nädal 875 eek ehk siis 3 * odavamalt. Elatist teenib sellega et annab algajatele Hata jooga tunde, ravib inimesi on heeler, sain aru, et sellest tuleb pocket-money ning põhitegevus olid kuidagi ehitamisega seotud. Mis oli minu jaoks huvitav, kui ta rääkis oma vennast, kes armastab ronge. Just ronge jah, ta oli vötnud enda aastaks töölt vabaks, et söita rongidega:) Midagi säärast ma polnud igatahes kunagi kuulnud ja kuna ta ka pildistas neid ronge (fotograaf), siis nüüd tellivad rongiajakirjad temalt artikleid ja fotosid - selline löbus lugu ja nii ta ringi söidabki, Mis näitab, et vöimalused oma hobidega tegeleda on piiritud.
Juhil olid aknad alla keeratud, sest oli üksjagu palav ka ja äkki hakkas tasahilju töeliselt hörku ning örna, sellist päris rohelist löhna autoaknast sisse tulema.
Keerasin enda akna ka alla ja see oli töeliselt vauuu elamus. Lihtsalt ahmid seda sisse. Töeliselt uus kogemus, John hakkas mind seejärel Miss Smelliks kutsuma. Veidi aja pärast kui jöudsime körgemael mägedesse keeras autojuht veidi teelt körvale ja oli vöimalik autost
välja tulla. See oli midagi väga töelist, mäed ümberringi, ääretu rohelus teepöösaste näol ja see löhn, see löhn - selline örn, puhas, roheline ja veidi juba karge mäestikuöhuga segatud. Seal tekkis tunne, et tass on täis ja ükski emotsioon enam juurde ei mahu - vöimas. Aga mahtus üks veel, teeistandusest tagasi tulles lendas meie körval oru kohal suur kotkas, kelle tiibade läbimööt oli kuskil 2m, see oli täiesti kirjeldamatult vägev.
Pommudi Hill-Station enam midagi olulist juurde ei lisanud. Kaunis vaade, veidi kohalikke jöukaid turiste. Ikka üks proua uhkema sariga kui teine. Kuna ma olen ju siin regulaarne rätsepa külastaja , siis tean kallitest kangastest juba nii möndagi. Rätsep Lulu näitas mulle tükikesi, mis olid impisikesed siilud ning mida ta hoidis praktiliselt rahakoti vahel ning täis hardumust, väriseva käega veidi näitas, küll kuldniidiga, pilutatud jne. Mulle jättis isiklikult köige sügavama mulje päris pärlitega tikitud kangas, Seiklustest rätsepa juures vöiks muidugi omaette raamatu kirjutada.
Üleval oli ka veel väga läikv ja kena Orhidee nimeline restoran, kus löunastasime. Vahepeal kui John ära käis ütlesin ettekandjale, et tehke eraldi arved. Nii nad siis toodigi eraldi, John oli muidugi töeliselt üllatunud asjade sellisest käigust, so funny, so wierd - ma ei hakanud midagi juurde ka seletama:).
Huvitav on siin jälgida, missuguseid valgeid inimesi siin liigub ja kuidas nad kohalikele vöiksid paista. Kas vöi näiteks John, kuigi osa tema jutust mulle arusaamatuks vöis jääda,siis arvan, et olemuslikult pöhilisest sain aru. Seda sorti armsalt naljakas tegelane , kes väikseid rahasid hirmus hoolikalt loeb (ei väikeseid annetusi,ega muid sääraseid asju), aga suured summad vöetakse talt lihtsalt ära , enne kui ta lugema jöuab hakatagi.Rannas puuvilja müüja tegi ta hoobilt 400 Rps. vaesemaks puuviljasalatiga. Selline korralik Eurooplane, kes broneeris hotelli varakult ja maksis nädala eest 18.000 Rps (2500 eek), mis on siinses möistes eest üüratu summa- järgmise hotelli leidis siit ja nädal 875 eek ehk siis 3 * odavamalt. Elatist teenib sellega et annab algajatele Hata jooga tunde, ravib inimesi on heeler, sain aru, et sellest tuleb pocket-money ning põhitegevus olid kuidagi ehitamisega seotud. Mis oli minu jaoks huvitav, kui ta rääkis oma vennast, kes armastab ronge. Just ronge jah, ta oli vötnud enda aastaks töölt vabaks, et söita rongidega:) Midagi säärast ma polnud igatahes kunagi kuulnud ja kuna ta ka pildistas neid ronge (fotograaf), siis nüüd tellivad rongiajakirjad temalt artikleid ja fotosid - selline löbus lugu ja nii ta ringi söidabki, Mis näitab, et vöimalused oma hobidega tegeleda on piiritud.
No comments:
Post a Comment